AI-vestlusrobot kodulehel: mida nõuab EL-i tehisintellekti määruse artikkel 50?

Paljud ettevõtted on viimase aasta jooksul lisanud kodulehele AI-assistendi, mis vastab klientide küsimustele, aitab tooteid valida või broneerib aegu. Tehisintellekti määrus ei keela seda, kuid seab läbipaistvusnõuded: inimene peab teadma, millal ta suhtleb masinaga.

Mida artikkel 50 nõuab?

Artikkel 50 sisaldab nelja läbipaistvusnõuet:

1. Vestlusrobotid ja hääleassistendid peavad olema loodud nii, et inimene saaks teada, et ta suhtleb tehisintellektiga – välja arvatud juhul, kui see on niigi ilmne.
2. Generatiivse AI pakkujad (nt pildi-, video- või tekstigeneraatorid) peavad loodud sisu märgistama masinloetavalt, et seda oleks võimalik tehisintellekti loodud sisuna tuvastada.
3. Emotsioonituvastuse ja biomeetrilise kategoriseerimise süsteemide kasutajad peavad sellest inimesi teavitama.
4. Süvavõltsingud (deepfake) ning avalikku huvi puudutavatel teemadel AI-ga loodud tekstid tuleb avalikustada, välja arvatud juhul, kui tekst on läbinud inimese toimetuse ja keegi vastutab selle sisu eest.

Mida see tähendab tavalise ettevõtte kodulehe jaoks?

AI-vestlusrobot või klienditoe assistent

See on kõige sagedasem juhtum. Lihtsaim lahendus on lisada vestlusaknasse selge märge, näiteks „Olen AI-assistent” või „Vastab tehisintellekt”, ja öelda seda ka esimeses sõnumis. Hea tava on pakkuda ka võimalust jõuda inimeseni, näiteks e-posti või päringuvormi kaudu.

Kui lased vestlusroboti endale arendada ja kasutad seda oma nime all, võid määruse mõttes olla süsteemi pakkuja, kellel on kohustus see nõue täita. Kui kasutad valmis teenust, peaks märgistuse tagama teenusepakkuja, kuid sinu ülesanne on kontrollida, et märge oleks nähtav ega oleks eemaldatud.

AI abil loodud pildid ja videod

Kui kasutad turunduses AI-ga loodud realistlikke pilte või videoid, mis kujutavad päris inimesi, kohti või sündmusi, tuleb need märgistada AI loodud sisuna. Illustratiivsete ja selgelt kunstiliste piltide puhul on nõuded leebemad, kuid läbipaistvus on ka siis hea tava.

AI abil kirjutatud tekstid

Tavalised turundustekstid, tootekirjeldused ja blogipostitused, mille on üle vaadanud ja toimetanud inimene, ei vaja üldjuhul eraldi märgistust. Nõue puudutab eeskätt avalikku huvi puudutavaid tekste, mis avaldatakse ilma inimese toimetuseta.

Mis muutus juulis vastu võetud Digital Omnibus paketiga?

Juulis 2026 vastu võetud Digital Omnibus pakett lükkas kõrge riskiga AI-süsteemide nõuded edasi 2027. aasta detsembrisse, kuid artikli 50 tähtaeg – 2. august 2026 – jäi samaks. Generatiivse AI süsteemidele, mis olid turul juba enne 2. augustit, anti masinloetava märgistuse lisamiseks üleminekuaeg kuni 2. detsembrini 2026. Enne 2. augustit loodud sisu ei pea tagantjärele märgistama.

Millised on trahvid?

Läbipaistvusnõuete rikkumise eest võib trahv olla kuni 15 miljonit eurot või 3% ettevõtte ülemaailmsest aastakäibest. Väikeettevõtete puhul arvestatakse proportsionaalsusega, kuid nõude täitmine on enamasti lihtne ja odav – seega pole põhjust riskida.

Kontrollnimekiri

• Kas sinu kodulehel, e-poes või klienditoes kasutatakse AI-vestlusrobotit või -assistenti?
• Kas kasutaja näeb kohe vestluse alguses, et ta suhtleb tehisintellektiga?
• Kas on võimalik jõuda ka inimeseni?
• Kas kasutate realistlikke AI-ga loodud pilte või videoid ja kas need on märgistatud?
• Kas AI abil loodud tekstid vaatab enne avaldamist üle inimene?
• Kas privaatsuspoliitikas on kirjas, kuidas vestlusroboti andmeid töödeldakse?

Kokkuvõte

Artikkel 50 ei takista AI kasutamist kodulehel – see nõuab ausust. Selge märge vestlusaknas, võimalus jõuda inimeseni ja läbimõeldud privaatsusteave on piisavad enamikule ettevõtetele. Kui plaanid AI-assistenti või soovid olemasoleva üle vaadata, kirjuta meile või vaata, milliseid AI lahendusi teeme. Praktilisi kasutusnäiteid leiad ka meie artiklist AI lahendused väikeettevõttele.